1. Vali koht ja päev

Ülal saab valida rannaspoti või otsida mistahes kohta — ka sisemaal, nt raba või matkarada. Sobib kohanimi või koordinaadid. Valik püsib ka lingis: kui jagad lehe aadressi sõbraga, avaneb tal täpselt sama vaade.

2. Vaata kokkuvõtet ja prognoosi kindlust

Ülaosas on tingimuste lühikirjeldus — tuule tugevus, puhangulisus ja sademed — koos arvuliste detailidega. Selle all olev riba näitab prognoosi kindlust: kui neli sõltumatut mudelit klapivad, on kindlus suur; kui nad näitavad eri asju, on kindlus väike — ilm ise on siis ebastabiilne.

3. Kontrolli Eesti ülevaadet

Kaardiruudustik näitab, kui suurt osa Eestist sadu katab. Kui sajab peaaegu kõikjal, sajab kindlalt ka sinu rannas. Kui sajupilvi on vaid paar üksikut, on punktiprognoos loterii — siis tasub vahetult enne minekut vaadata radarit (link allpool).

Ilmaprognoos on tõenäosus

"Sademete tõenäosus 40%" ei tähenda, et sajab natuke. See tähendab, et sellistes oludes sajab selles punktis umbes 4 korral 10-st. Ülejäänud 6 korral jääb kuivaks — ja mõlemad tulemused on prognoosiga kooskõlas.

Lausvihm vs hoovihm

Madalrõhkkonna lai sajuala on hästi ennustatav: kui see tuleb, saad märjaks. Suvised hoovihmad on väikesed liikuvad pilved — mudel teab, et neid tekib, aga mitte täpselt kuhu. Sellepärast võib naaber saada paduvihma, kui sinul päike paistab. Hoovihmade päeval usalda radarit, mitte tunnitabelit.

Mida tähendab sademete millimeeter

mm/h näitab, kui paksu veekihi tund aega vihma maha jätaks. Tunnetuslikult:

• 0,1–0,2 mm/h — üksikud piisad, mida vaevu märkad; sisuliselt kuiv.
• 0,5 mm/h — kerge uduvihm, jope pole veel vajalik.
• 1–2 mm/h — selge vihm, ilma kaitseta saad märjaks.
• 4–8 mm/h — tugev sadu, väljas olemine muutub ebamugavaks.
• 10+ mm/h — paduvihm, nähtavus kaob ja tänavatele tekivad loigud.

Kui graafikul on tunni kohta 0,1 mm, ei tasu sellest plaani muuta — see on mudeli keeles "võib-olla tibutab korraks".

Talvel kehtib sama skaala vee-millimeetrites: lumena tähendab 1 mm umbes 1 cm värsket lund.

Keskmine tuul vs puhang

Prognoosi "8 m/s" on 10 minuti keskmine. Puhangud on hetkelised ja võivad olla poolteist kuni kaks korda tugevamad.

Mida lähem, seda täpsem

Sama päeva prognoos on üsna usaldusväärne, homne hea, ülehomne suunav. Kui kaks päeva ette näidatakse täpset tunniajastust, suhtu sellesse kui visandisse.

Veetaseme info

Pikk tugev läänetuul kuhjab vee Soome lahte ja Pärnu lahte kõrgemaks, ida- ja lõunatuul viib taseme alla — vahe võib olla üle meetri. Madal tase tähendab madalikel väiksemat sügavust, kõrge tase nihutab veepiiri rannas. TalTechi lehelt näeb reaalaja mõõdetud taset, mitte prognoosi.

Välk

Välgulink ülal avaneb otse valitud spoti kohal ja näitab löökide asukohti reaalajas — hoovihmade päeval kiireim viis näha, kas äikesepilv liigub sinu poole või mööda.

Jää (talvel)

Merejää kaart (Keskkonnaagentuur) põhineb satelliidiandmetel ja uueneb iga tööpäev — sealt näeb jää ulatust ja hinnangulist paksust merealadel. Siseveekogude kaardil (Päästeamet) on komandode päriselt mõõdetud jääpaksused. Kaks eri asja: esimene ütleb, kus meri on lahti, teine ütleb, kus järvejää kannab.

Kõik prognoosiandmed tulevad avatud Open-Meteo API-st (andmed litsentsi CC BY 4.0 alusel), mis vahendab riiklike ilmateenistuste numbrilisi mudeleid:

• ECMWF IFS — Euroopa keskpika prognoosi keskus; sama mudel, mida näitab vaikimisi Windy.
• MET Nordic — Norra meteoroloogiainstituudi HARMONIE-põhine kõrglahutusmudel; sama mudeliperekond, mida kasutab Eesti Ilmateenistus.
• ICON — Saksa ilmateenistus DWD.
• GFS — USA riiklik ilmateenistus NOAA.

Laine ja veetemperatuur: Open-Meteo Marine API (Copernicuse mereandmed). Üle-eestiline sajupilt: sama API 16 punktist üle Eesti.

See leht ei tooda ise ühtegi prognoosi ega ole seotud ühegi ilmateenistusega — ta üksnes kuvab ja võrdleb avalikke mudeliandmeid. Ülaosa tingimuste kirjeldus tuletatakse mudeliandmetest lihtsa automaatse reegliga.